Hea teada: abivahendi vajajale piisab arstitõendist, millega on kinnitatud vajadus

Edastan Sotsiaalkindlustusameti teate muudatuse kohta. 

Alates septembrist saavad kõik Eesti elanikud vajaliku abivahendi riigi toetusega, kui selle vajadust kinnitab arst või spetsialist. Riiklik soodustus ei sõltu enam puude ega töövõimetuse olemasolust.

Abivahenditeenuse kord muutub õiglasemaks ja lihtsamaks. Kui seni oli soodustuse saamine seotud inimese staatusega, siis edaspidi on määrav ainult tegelik vajadus.

Muudatus tähendab inimeste jaoks, et nad saavad abivahendi kiiremini ja lihtsamalt kätte. Sageli aitab abivahend kiiremini taastuda operatsioonist või ägenenud haigusest. Enam ei pea taotlema puuet või töövõime hindamist, mis oma ajamahukusega pikendaks taastumisprotsessi.

Loe lähemalt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/.../abivahendite...

Joonis. Abivahendi saamise teekond alates 01.09.2025. (Sotsiaalministeerium)

Suvepuhkusel

Olen nüüd 4 nädalat puhanud ja tervis on hea. Toimetan kodus, kuulan e-raamaatuid ja teen süüa. Saan käia rannas ja rattaga sõitaning ujuda meres. Ilmad on suviselt soojad ja päikesepaistelised. Oma rõdu on tänuväärne rohelust ja lesimist pakkuv paik. Kassipoeg kasvab ja käitub väga hästi. Olen jõudnud sõbrannadega linna peal käisime muljetamas ja söömas. Pärast jalutasime raekoja platsi ja vaatasime ka Aia tänava üle. Ilusad lillepeenrad ja puud kindlasti rikastavad vanu tänavaid. 

Lapselastega olen kahel korral loomaaeda jõudnud. Mere äärde kaa. Maasikatoormoosi oleme karpidesse valmistanud ja külmkappi pannud rabarberi ja piparmündi kõrvale. Veel jõudsin oma poiste vanaemale külla. Võtsime kaasa suure arbuusi ja tegin seal õunakooki. See maitses hea. Kuna kassipoeg armastab ronida, siis sai tellitud aknaavade ette restid. Imre pani kohe paika ja kass proovis sääsevõrgu küüntega järgi. Kui peab teda, siis kaitseb ka sääskede eest. 

Suvi on mõnus. Hing ihkab reisile aga sel aastal on nii, et istume kodus. 

Oli Stella 5. sünnipäev ja Arko 54. sünnipäev ja Liisa 10.sünnupäevapidu tuleb nädala lõpus. Palju õnne neile! 

Kuidas minust sai koduperenaine ehk töö sai otsa

30. juunil 2025 on minu viimane tööpäev ametis. Põhjuseks oli struktuurimuudatus ehk töö sai otsa. Minu tööülesanded jagati ümber teistele töökaaslastele. Jõudu tööle. Tegelikkuses ei olnud mu tööülesanded nii nähtamatud ja sageli helistasid just linnaosade sotsiaaltöötajad, kes abi, arvamust või nõu küsisid. Samuti olin ma sotsiaaltransporditeenuse infosüsteemi loomise, vigade paranduse ja arendamise juures. Juulis läksin pikale puhkusele. Olen tänulik võimaluse eest töötada sotsiaaltöötajana kokku 25 aastat ja 8 kuud. Täpsemalt 1999.aasta oktoobrist 2025.aasta juunikuuni. Olen paljudele tuntud takso-Tiiana Tallinna Puuetega Inimeste Kojas ja 11 aastat sotsiaalametis. Oma tööd tegin ma suure südamega ja panustasin rohkemgi veel. Hindan koostööd paljude inimestega. Sügisest otsin uusi väljakutseid. Seniks tulgu suvi! Aitäh töökaaslased, kliendid, sõbrad ja koostööpartnerid.

Suvel puhkan ja teen endale meelepäraseid tegevusi. Minu hobiks on jalgrattasõit, lugemine, lapselastega koos aja veetmine. Samuti meeldib mulle süüa teha ja küpsetada ja uusi maitseid proovida. Kahjuks Arko kehvast tervisest tulenevalt ei saa me juulis autoreisile minna. Aga lükkame puhkuse reisi edasi ning seniks püsime kodus.

Kassipoeg Mia tuli meie perre

Juba mitu kuud mõtlesin uuest kassist. Käisin Stellaga ja siis veel Liisaga 2 kassinäitusel. Silma jäid hallid kassipojad. Mai alguses, täpsemalt enne emadepäeva, viskas Facebooki ette kassipoegade kuulutus ja ma kirjutasin kassikasvatajale ja küsisin emase kassipoja hinda. Kassi värv on sinine. Maksin broneerimistasu ära ja sain teada, et tegemist on  Briti lühikarvalise kassiga. Loovutusaeg oli 1. Juunil 2025. Hakkasime ootama ja tegema ettevalmistusi. Kassikasvataja saatis punktid kassi kohta ja sõlmisime lepingu. 

Kõikidele muudele küsimustele sain ka vastused. Samuti sain kassipoja emast ja isast pilte. Nad olid nii armsad ja väärikad. Kassipoja saime kätte pühapäeval ja ta toodi meile Tallinnasse. Nii jäi pigem sõit Ida-Virumaale ära. Liisa ja Rene tulid ka Nautika keskuse parklasse. Hommikul kandsin üle 2.osa kassi hinnast. Kiisupoeg Mia MiaMurrist oli nii armas ja tilluke. Tal olid tehtud vaktsiinid ja saanud ussirohtu ning kiip ja pass olid olemas. Igati korralik kiisupoeg, keda meie hakkame kutsuma Miisuks. Oskas kasutada liivakasti ja mängida ja süüa. Harjus meiega kiiresti. Loodan, et kassil on pikk ja tore elu. Armastame teda väga. Tere tulemast, Miisu!